Ika` st

Eelmise aasta 26.aprilli postituses kirjutasin oma palatikaaslasest Ikaśt. Neljakümnendate aastate alguses naine, kellel oli veider ja tuvastamatu sümptom- täielik füüsiline tundetus. Suhtlesin Ikaga peale haiglat pidevalt, nii msnis kui telefoniga. Ning ükskõik, mida tema olukorra parandamiseks ka ei tehtud, mitte miski paraku ei mõjunud. Ühel päeval teatas ta mulle, et ta ei suuda enam seista. Kui ma ei eksi, siis oli see varasügis või pigem suve lõpp. Ta oli järjekordselt haiglas ning tulnud just lumbaalpunktsioonilt.

Edasi läks asi hirmsa kiirusega. Söömisega olid Ikal suured probleemid juba siis, kui temaga esmakordselt kohtusin. Kummalisel kombel neelas ta toidu kopsu. Tundub võimatuna kuid ometi tõsi. Suve lõpus, kui ta kapitaalselt haiglasse pandi, hakati Ikat toitma voolikute ja torude kaudu, et organism täiesti nälga ei jääks. Miks sellega nii kaua venitati jääb mulle mõistmatuks. Ika kehakaal oli selleks ajaks drastiliselt langenud, ta kaalus veidi üle 40 kg.

Järgmisena kaotas ta kõnevõime.

Praegu on jaanuar, seega on Ika rohkem kui pool aastat elanud haiglates. Liikumatuna. Kõnevõimetuna. Torude kaudu toitmisel. Ning nüüd vajab ta ka hingamisel aparaatide abi. Vähem kui aastaga on rõõmsast ja lahedast inimesest järele jäänud eksisteeriv ja mõtlev aju. See on kõik.

Ika endaga suhelda pole muidugi võimalik, kuid tema 20aastane tütar kirjutab mulle sageli. Ta rääkis, et Ikal on korduvalt olnud tõsised hingamisraskused ja südameseiskumised, mis on vajanud sekkumist. Ja nad (med.personal) visa järjekindlusega ikka ja jälle elustavad teda. Et ta saaks veel eksisteerida. Sest seadus näeb nii ette?

Ma ei tea, kas sina oskad ette kujutada ennast olukorras, kus sa ei saa ennast üldse liigutada, ei saa süüa, ei saa rääkida, ei saa hästi hingata AGA su pea töötab, sa oled mõtlev inimene, kelle mõistus on täiesti ok. Oled kuust kuusse haiglas ja vaatad lage. Non-stop. Sa ei saa rääkida...sa lihtsalt oled. Sa ei saa näiteks paluda, et keegi tuleks ja ajaks ära kärbse, kes juba 15 minutit mööda su nägu kõnnib ja oma koibi hõõrub, sa ei saa seda kärbest ka ise oma näolt ära ajada. Sa lihtsalt OLED. Sa ei saa isegi seda öelda, et sa ei taha enam olemas olla. Et aitab nüüd küll, palun! Sind sunnitakse edasi elama.. sul ei lasta surra.

Ja sa tead, et igasugune ravi puudub- ainult hullemaks saab minna. Lähebki. Kas suudad midagi sellist ette kujutada?

Kui SEE pole maapealne põrgu, siis öelge mulle, mis see siis on?!

On tagumine aeg vastu võtta seadus eutanaasia võimaldamiseks. Esialgu ainult keerutatakse selle seaduse vajalikuse ümber. Kaheldakse, kas me oleme ikka nii targad, et seda kasutada oskame. See on õigustatud kõhklus. Nagu maa alt ilmub alati välja keegi tark, kes väidab, et eutanaasiat kasutades hakatakse vanuritelt kinnisvara kätte saama. Idiotism. Kuidas saab nii jälgi mõtte peale üldse tullagi?

Jah, nad ei tea, millest nad räägivad. Me suudame halastada loomadele kuid mitte inimesele. Ikal poleks sellest seadusest enam kuigipalju kasu, sest tema ei saa oma soove korrektselt avaldada. Kuid usun, et kuidagi suudaks ta SELLE soovi arusaadavaks teha ikkagi. Tegelikult see ongi ainus asi, mida ta iga päev öelda püüab.