teemaväliselt

See oli nüüd üks vahva ja armas nädal.
Esiteks keeras ilmataat nädalalõpus temepratuurinäidiku veidi madalamale ja seda tegi ta küll ütlemata õigesti. Nii võib juba elada küll! Täiesti kindel, et ma elupõlise külmavaresena juba sügisel neid kuumi suveilmasid taga nutan, kuid no asi läks ikka natuke liiale. Minu meelest oli viimastel päevadel toas lausa kõrbelõhna tunda. Ei tea, kas hakkasid sääsevõrgud sulama või polnudki avatud aknast võimalik millelgi muul sisse tulla, kui kärssavate puulehtede ja tulitava mulla haisu.
Just samasuguse kuumusega katsetasin mina ja kõik minu vahvad sünnipäevakülalised eneste sulamistemperatuuri, eelmise kolmapäeva õhtul Kalakülas. Jep, mul oli sünnipäev ja tänu Heli, Merle ja Ansa ennastsalgavale abile ning orgunnile toimis kõik maru toredasti. Päike pani kõikide kannatuse proovile kuid kokkuvõttes oli rahulik, mõnus ja armas oma sõpru koos näha. Mul käis pisut üle 30 külalise. :)) Õhtuks olime Kalaküla tühjaks söönud suurepärasest gruusia šašlõkist ja tilgatumaks joonud Borjomi veest.
Vaatasin seda suurt seltskonda ja mõtlesin korduvalt, et pole siin maa pääl miski võimatu ega lõpuni halb seni, kuni sul on sellised sõbrad, kellega koos saab terve pika õht koos naerda ja mõnusalt vestelda nii, et ühtäkki tunned sa ennast ainult hästi ja veelgi paremini. Lihtsamalt öeldes- unustad täiesti ära, et sul on üleüldse mingi mure või probleem. Tugevad kallistused ka kaugeltnurga meestele- Kunole, Ojarile ja Airile. Seda, et te tulla saite, võtan kui äärmiselt suurt komplimenti. ;)
Siinkohal tahan veelkord öelda aitäh kõigile, kes tulid. Neile, kes helistasid ja kirjutasid. Aitäh ütlemata vägeva ja uhke kingi eest! Ja ui-ui—ui KUI palju lilli mul kodus on!

Tänane päev (reede) on olnud sajune ja pilves. Kahju öelda aga- on ikka mõnus küll! Minu enesetunne on normaalse toatemperatuuriga igaljuhul tunduvalt parem. Ainus negatiivne „pilv” minu toreda olemise juures on see, et järjekordselt on mul maas nii internetiühendus kui ka digitv.. See on juba teist korda kahe kuu jooksul ja ma EIviriseks, kui katkestus oleks noh, ütleme päevane. Aga ei! Juunis istusin esmaspäevast reedeni jaaninädalal ilma teleka ja internetita. Arva ära, KUI vahva mul oli? Elion aga arvas, et noh, pühad ju ja kesse ikka riket kõrvaldama tuleb...eksole?? Rike juhtus enne pühi... Nüüd siis uuesti. Reede hommikul viskas kogu kupatus pildi taskusse ja minu kõne peale esindusse teatas mesimagus daamihääl, et nooooh eks esmaspäeval siis tehnikud vaatavad. Miks alles esmaspäeval ja miks mitte kohe, reedel?? Aru ma ei saa..
Vot ajab mind selline asi tigedaks. KUI nad reklaamivad ennast, kui parima lahenduse pakkujat/kõik kommunikatsioonid ühest kohast ja mida kõike veel, siis tagagu ka rikete lahendamine jooksvalt, kui vaja, siis ka nädalavahetusel ja pühade ajal. Milleks teenus, mis toimib vigaselt?
Kui ma saaksin, siis lihtsalt kõnniksin kodunt minema. Ära teleka ja läpaka juurest ning probleemi ju polekski. Ausalt. Ja saadaks selle elioni koos kodu-digi-pigi-kolmik-valmik-überlahendustega lihtsalt Kuu peale. Paraku aga ma ei saa minema kõndida.
Esmaspäeva hommikul tegi kaablikutt mingi tšiki-briki ning vähem kui 5 minutiga oli tagasi nii telepilt kui internet. No OLEKS ju võinud selle kavala nipi teha ka reedel, noh... hea, et niigi „läits”
Täna hommikul tõi postionu mulle paki uue portsu toidulisandite ja vitamiinidega. Jeeee! Minu köök on jälle nagu väike labor ja see on kuidagi.. mõnus. Usun igasse kapslisse ja patsutan igat potsikut sõbralikult, et see suri-muri mind ikka tublisti aitaks.

Juuli

Tervitus!
Uskumatu kuumalaine on mind ära nülinud. Paha siga--sada viga, see ütelus käib 100% minu kohta. Kui oli külm, siis vingusin. Nüüd on palav ja jälle mulle ei sobi.
Haiglast olen juba ammu tagasi. Umbes nädalajagu oli nö haiglast taastumise aeg. Sealne elu-olu halvab mind alati nii vaimselt kui füüsiliselt. Haiglale järgneval teisel nädalal tundin ennast peaaegu hästi.. ja siis tuli see kuumus, mis mu maha niitis. Peaksin ennast kasvõi väevõimuga rohkem liikuma sundima, sest vähene liikumine on täpselt samamoodi halb, kui liigne pingutus. Kusagil on õhkõrn piir, millel tuleb osata püsida. Seda ma siis iga päev kompan ja otsin. Tapva palavusega pole see just väga kerge. Kuna ma ise ei suuda aknaid avada ega sulgeda, siis käisid Heli ja ema kordamööda siin "kliimaseadet" mängimas. Üsna tobe, et ka kõige lihtsamad asjad käivad mul üle jõu ja aina peab kellegi abi paluma. Aga nii on ja siinkohal ei jagu mul küllalt sõnu, et kiita ja tänada oma sõpru.
Haiglast sain kaasa hulga mõtlemisainet. Ei tahaks veel oma hulkuvat arutelu siinkohal kirja panna. Kui mul midagi konkreetsemaks muutub, siis räägin pikemalt. Tartusse kliinikusse tagasi lähen septembri alguses, siis vaatab edasi, mis teha annab. Selleks ajaks on ka möödas see pool aastat operatsioonist, mil siirdatud tüvirakud võiksid hakata oma tööd tegema.
Praeguseks aga kõik. Kuna erilisi uudiseid pole, rabavaid sündmusi kahjuks kah mitte, siis nii seekord ka jääb. Ilusat suve jätku sulle ja ole siis hea ning söö hästi palju värskeid marju ja juurikaid. Söö mustikaid. Söö hästi hästi palju mustikaid. Lae oma patareid täis! Varsti vingume jälle, et külm ja paha. :)

ps. Aitäh hr. Rüütel´ile helde abi eest! Saan nüüd ilma igasuguste süümekateta tellida uue portsu toidulisandeid ja muud hädavajalikku mudru. Ma siin juba vaagisin hirmuga,et äkki peaks siiski mõnest pulbrist loobuma. Aitäh Sulle! Ükspäev, kui Sul kuidagi eriliselt hästi läheb, siis tea, et "see on Sulle selle eest." :))
tervitustega ja sama sooviga kõikidele sõpradele
kairit