Lilled, värvid, kodukeemia...

Kairit magas hästi. Kurtis küll seljavalu üle, kuid arst leidis, et see on loomulik. Õhtul rääkisin skypis tädiga ja oh imet, Kairit oli ka ta kõrval. Ta lasti juba hotelli! Kui tore uudis! Juustest paistis plaaster või õigemini side, kuid muidu nagu Kaits ikka. Naeris ja oli optimistlik. Kehas pidi olema mingi naljakas tunne. Äkki hakkasid siirdatud tüvirakud tööle või midagi. Muidugi, kõik peabki Kairiti kasuks tööle hakkama. Lihtsalt peab! Õnneks on lennujaamadesse vastu tellitud ratastoolid, ta on ju nii nõrk. Eriti peale opi. Kui kõik hästi läheb siis on ta Tallinnas laupäeval 12.15 Tiiu rääkis sealse arstiga Als-ist. Statistika näitab, et paljud naised kes on ALSi haiged, on töödanud lillepoes. Siis peab teadlaste oletus paika, süüdi on mürgid. Kairit ja mina töötasime kaua lillepoes. Kairit on terve elu tegelenud kunstiga. Kuid mis olid vene ajal värvid? Haapsalu Kultuurimaja kunstnikuna puutus ju Kairit kokku aerosoolide ja kõikvõimalike värvidega. Arst ei soovitanud juua ka plekkpurkides jooke ja plastmasspudeleid ei tohi hoida koos joogiga valguse käes. Kohe hakkavad erituma toksiinid mida sisse joome. Appi!!!! Juukselakid, värvid, küünelakid, kodukeemia. Elu elada on ohtlik. Tuleb muuta oma elu ja harjumisi? Kas saan sellega hakkama? Kairit lubas küll kõik keemia kodust välja visata. Momendil on kõik ikkagi hästi - Kairitile tehti maailma tipptasemel operatsioon. Oleme küll haiglale võlgu kuid loodan kõigi heade inimeste peale kes saavad aidata. Ja usun siiralt, et mu kallis õeke kuulub selle protsendi hulka kellele see operatsioon hästi mõjub. Aitäh neile, kes seda blogi loevad. Kindlasti ühineb varsti ka Kairit kes oskab väga mahlakalt ja huvitavalt kirjutada. Head ööd kõigile! Armastan oma õde!!!!!