Operatsioon tehtud!

Täna tehti Kairitile siis operatsioon. Arstid otsustasid teha selle raske varjandi.
Esmaspäeval võeti puusast luuüdi. Täna puuriti "lihtsalt" auk pähe ja pandi tüvirakud õigesse kohta tagasi. Kirjutasin vist praegu väga lihtlabaselt aga mingeid meditsiinilisi termineid ma täna ei kasuta. See mida ma sisemuses tunnen, ma kirjeldada ei oska. Kõik on segamini - hirm, teadmatus, lootus, rõõm selle üle, et arstid nii otsustasid. Kaotada ei ole ju midagi. Enne kui Kairit opile läks oli ta Antole öelnud:,"Kui ma narkoosist ärkan siis küsi mu käest, kas mulle Üllar Jörberg meeldib. Kui vastan "jah" siis op ei õnnestunud." Kuid Kairit vastas selges eesti keeles "EI". See ju tähendab, et kõik õnnestus. Kella nelja ajal julgesin helistada. Kairit oli üleval ja sai rääkida. Mu süda pidi lõhki minema. Nii tore oli kuulda temale omast reibast häält. Tal pea valutas natuke kuid see on ju loomulik - lasi ju saksa neuroloogidel omale augu pähe rääkida. Kurtis, et känüül veenis teeb väga haiget. Loomulikult teeb, tal on ju käed nii peenikesed ja veenid kadunud, kuid talle on vaja tilgutada mingit rohtu, mis paneb opereeritud tüvirakud tööle. Kui mina saan siis kindlasti kostan tema eest. Ema eest, ja teate, Teie kõigi eest ka, kes on meid toetanud nii rahaliselt kui lihtsalt hea sõnaga. Tänu teile sai see operatsioon teoks. Homseni. Aitäh Teile!!!!!